Õuna-muffinid

Mahlased õunamuffinid

Mahlased ja pehmed õunamuffinid sobivad imehästi tee, kohvi ja klaasikese piima kõrvale.

Kogus: 12 tk
Valmistusaeg: 30 minutit

Koostis:
150 g pehmet võid
2 dl suhkrut
2 keskmist muna
4 dl nisujahu
3 tl vanillisuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
0.5 tl kaneeli
1 dl piima või vett
2 dl tükeldatud õuna (umbes 4 keskmist õuna)
demerara pruuni suhkrut pealeraputamiseks

Valmistamine:
Hõõru pehme või suhkruga vahule, lisa ükshaaval vahustades munad.
Sega kuivained omavahel, sõelu tainakaussi ja sega õrnalt läbi.
Sega taina hulka piim ja õunakuubikud.
Muffinitainast tuleb segada nii vähe, kui võimalik!
Jaota tainas 12 võitatud või pabervormiga vooderdatud muffinivormi sisse.
Küpseta 225kraadises ahjus 15 minutit.

Allikas: © NAMI-NAMI RETSEPTIKOGU

Vanast sokisäärest, varrukast MILLEST IGANES "krunnitegija" :)

Tahaksid ilusad ja suurt krunni aga pole piisavalt pikad juuksed? Tee ise endale selleks abivahend. Kasuta kas vanat pika säärega sokki või pluusi varrukaid vms. Peaasi, et saad ta ilusti kokku keerata ja keskele jääb auk. Lõika ära sokisäär või pluusivarrukas, keera ilusti rulli. Ja ongi valmis. ;)

Krunni tegemiseks pane "krunnitegija" ümber valmis tehtud hobusesaba, nüüd hakka keskelt juukseid ümber "krunnitegja" panema ja kinnita patsikummiga, peida ülejäänud juuksed.

Pajuvitsest pärg

Vitspärja valmistamiseks kasutatakse tavaliselt pajuoksi. Mina olen teinud ka teiste painduvate okstega. Kõige paremad on üheaastased harunemata oksad. Pikad sirged üksikud oksad. Kui vitsad on harunenud siis hakkavad nad painutamisel murduma. Talvel korjatud külmunud vitstel võiks lasta toas soojeneda. Heleda päraja saamiseks võib vitsad ära koorida.Vaja on umbes 20 ühesuurust vitsa kuid soovitatav on neid varuda siiski veidi rohkem. Vitspärg koosneb üldjuhul kolmest kihist. Kõik nad on punutud eelnevale vastupidises suunas. Esimene kiht punutakse 4-st vitsast. Esimesest vitsast keeratakse rõngas. Esimeses kihis ei ole vitsa põimimise tihedus oluline. Vitsa liikumine on seestpoolt väljapoole ja päripäeva, siis kordub sama ka valmis pärja väliskihis. Pärja liikumine on alati päripäeva. Vits teeb vähemalt 2 ringi. Rõngale tuleb anda võimalikult ümmargune kuju. Esimesega samas suunas asetatakse teine vits ja põimitakse ka see lõpuni. Vitste tüükad tuleb jaotada võrdsete vahemaadega - teise vitsa tüügas asetatakse esimese vastasküljele. Järgmisena lisatakse samal viisil kolmas ja neljas vits. Pärja esimene kiht on valmis. Vitste tüükad lõigatakse teravate oksakääride abil viltuselt lühikeseks.

Teise kihi valmistamiseks kulub umbes 8 vitsa, kuid see sõltub ka vitste jämedusest. Teise kihi puhul on vitste suund esimesele kihile vastupidine. Teise kihi esimene vits asetatakse esimese kihiga vastupidises suunas. Vitsa tüüka võib toetada mõnele esimese kihi tüükale. Vitsa alumist otsa ühe käega paigal hoides juhitakse vitsa latv läbi rõnga ja tõmmatakse vits paika. Seejärel tõmmatakse vitsa latv veelkord läbi rõnga. Kohale asetatud vits moodustab ovaali. Väga oluline on see, et pärast teistkordset rõnga läbimist asetub vist sama vitsa peale. Edasi liigub vits sama vitsa algusosaga paralleelselt. Pärast teistkordset rõnga läbimist asetub vitsa ladvaosa taas eelmise peale. Vitsa tipp tõmmatakse kinnitamiseks sobivas kohas vitste vahele. Vitsa üleliigsed tipud ja tüükad lõigatakse peale vitsa lõpunipõimimist kohe oksakääridega viltuselt ära. Teise oksa põimimist alustatakse sealt, kus eelmine vits lõppes. Oluline on jälgida, et uus vits asetuks kindlasti eelmise vitsa peale. Vits peab kulgema eelmise vitsaga paralleelselt, seda kordagi ületamata. Edasi põimitakse samal viisil ka järgmised vitsad. Pärja teine kiht hakkab iga lisatud vitsaga kahel pool kasvades esimest kihti kinni katma. Viimase vitsa põimimisel tuleb eriti tähelepanelikult jälgida, et vits kulgeks eeelmisega paralleelselt. Vitsa murdumist ja koore vigastamist tuleks igati vältida. Õnneks suudab kolmas kiht teises kihis juhtunud äpardusi varjata.

Kolmas kiht põimitakse sarnaselt teisega, kuid muutub vitsa suund. Kolmanda kihi esimese vitsa võib toetada eelmise kihi mõne vitsa tüükale. Vitsa suund on eelise vitsa kihiga vastupidine. Kolmanda kihi esimese vitsa põimimine toimub sarnaselt teise kihi vitstega. Vits moodustab pärja pinnal ovaali. Taas tuleb jälgida, et vits asetuks teist ringi tehes oma aluse peale. Vits kulgeb alati oma eelneva ringiga paralleelselt. Vitsa põimimisel kasvab kolmas kiht kahel pool pärga laiemaks. Kolmas kiht peaks jääma pisut hõredam, et teise kihi vitsamuster sellest veidi läbi paistaks. Iga uus vits asetatakse kindlasti eelmise vitsa peale. Kui pärg kipub lagunema, siis on viga selles, et uus vits on asetatud valesse kohta - eelmise vitsa alla. Nagu ka varem, tuleb vitsa põimimise alustamisel vitsa alumine osa ühe käega paigal hoida ja teise käega vitsa tipp läbi pärja keskaugu viia ning vits seejärel tipust hoides paigale tõmmata. Vitsa tipp lükatakse kinnitamiseks vatasemate vitsade vahele. Viimase vitsa põimimisel tuleb hoolega jälgida vitste paralleelsust. Vastvalminud vitspärjal on võimalik vitste asendit muuta korrapärasemaks, samuti käega muljudes parandada pärja üldist kuju.



Minu algelised vitspärjad. Vajab harjutamist, aga ma olen neid teinud juba mitmeid ja on iga korraga aina paremad.

Pärg pajuvitstest

kontpuu pärg

Murupea

Kuidas teha murupead ise?

Vaja läheb:

Mulda/saepuru vms
Vanat sukka (mida õhem, seda parem)
Muruseemneid

Esiteks tuleks täita vana sukk mulla/saepuruga. Kogus sõltuvalt soovitava pea suurusest. Muru panna siis saadud palli sisse kohta, mis tuleb murupea pealagi. Sukk tihedalt kinni siduda soovitatavalt alt, et ei jääks sidumiskohta näha. Mugavuse mõttes võib ka panna kõigepealt seemned suka sisse ja siis hakkata peale panema mulda/saepuru vms. Peale seda kaunistada. Näiteks nööpidest silmad, lõngast suu jne. Kasutage fantaasiat.

Nüüd tuleb siis hoolikalt kasta ja jääda ootama. Mõne aja pärast lõigata soengut. Arvestada ka sellega, et kõige parema efekti saavutab murupea umbes nädal aega peale paki peal kirjas olevad kasvama hakkamis aega. Kui paki peal on kirjas nt. 2 nädalat kasvamiseni siis selleks ajaks on tulnud vaid mõned üksikud murujuuksed välja ja kuskil nädala pärast peaks olema murupea saavutanud oma juuste hiilgeaja.

See pole küll kõige paremini välja tulnud aga see oli ka mu esimene katsetus äkki järgmine aasta tulevad paremad.

Vanast suurest T-särgist mugavad püksid

Mida teha vanade T-särkidega, millel on peal pilt ja tahaks seda kuidagi säilitada? Vanast T-särgist püksid. Vaja läheb t-särki, kääre, niiti ja nõela, vajadusel ka õmblusmasinat.

Kõigepealt tuleb T-särgil ära lõigata varrukad. Hea on kui see lõige tuleb kaarjas mitte sirge. Enamustel T-särkidel ongi kaarjalt käeaugud tehtud seega pole probleemi.

Nüüd tuleks ära lõigata krae osa sirgelt koos pluusi õlgade osaga. Seejärel lahti lõigata küljeõmblused.

Nüüd tuleks pluusi üks osa pahempidi kokku murda ja lahti harutatud või ära lõigatud küljeõmblustest kinni õmmelda. Käeaugud jätta puutumata.



Sama teha ka teise osaga ja siis pöörata õigetpidi.




Nüüd kahe erineva osa käeaugud kokku õmmelda. Peaks tulema enam-vähem pükste kuju.




Nüüd tuleb mõelda pükstele värvel. Kui teha pükse pikkade varrukatega pluusist siis sobivad need varrukad väga hästi värvliks. Ka väga suure T-särgi lühikesed varrukad sobivad. Minul veel värvlit tehtud ei ole, kuid pükste üldine välimus peaks jääma selline:

Kommentaaridesse ootan linke teie versioonidest antud õpetuse järgi.

Aitäh !

Beebipapud.

Kuulsad Buffini papud ! :)

Kevad

Mõned hetked Eesti kevadest.

Lumikellukesed (Galanthus nivalis). Pärismaine Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestis kultuurtaimena, vahel metsistub.

Ja sinililled ka loomulikult...( Heal lapsel mitu nime : külmalill,võlased, surmalill, jürilill, külmaelas,jürilill, keltsalill, kopsurohi, külmaelane, külmaölane, külmalill, lumekannike, lumekelluke, lumelill, maksalehed, metsamirt, sapihein, sinelill, sinelillike, siniellelilli, sinilill, siniülane, surmalill, sinikann, lõhnakann, mahlakann, lõhnalill, mahlalill)

Harilik sinilill (Hepatica nobilis)

Kuldnokk. (rästas, türgi varblane, puurivarblane, mustmats, tulilind, nõgikikas, kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja, teomees.)


"Kui kuldnokad tulevad vanakuu põhjas välja, siis teise kuu vanas põhjas läheb talve ära."


Halb pilt küll aga siiski laululindude kõige kiirem lendaja :

Ja teine liblikas, keda nägin see aasta. Esimene oli kollane ja ta oli häbelik, pildile teda ei saanud.

Esimese liblika nägemist kevadel on tänini käsitatud kui tulevikuennet, mis kehtib nimelt nägija enda kohta ega puutu teistesse. Varakevadel ilmuvate liblikate seas on võimalik esimesena näha lapsuliblikate (Gonepteryx rhamni) kollaseid isaseid ja rohekasvalgeid emaseid, aga ka kirjutiivalisi koerliblikaid (Aglais urticae). Võimalus kohata esimeseks leinaliblikat (Nymphalis antiopa) või naeriliblikat (Pieris napi) on väiksem. Pärimusteadetes ongi nimetatud kollast, valget, kirjut või musta liblikat.Ende sisu määrab värvisümboolika ja häälikuanaloogia. Kollane liblikas tähendab kuldset elu, sooja suve, head võisaaki, palju võid süüa; kirju tähendab kirjut, vaheldusrikast elu, kiidulist suve; valge – vaevalist elu, head õnne; must – muret, leina, kurba suve. Kollaste tiibadega liblikaid on nimetatud ka võiliblikaks. Loode-Eestis ja läänesaartel soovitati esimene kollane liblikas lehmale sisse sööta, et siis on võigi kollane. Korraga kahe liblika nägemist on võetud kui abieluennet. Liblikat kiiresti lendamas näha tähendab head, lennukat suve; maapinnal nähtud liblikas on halva suve enne.Kujutlust liblikast kui hingeloomast – irdhinge kandjast võib leida rahvajuttudes, kus inimese hing väikese liblikana vm. putukana kehast väljas käib.