Kevad

Mõned hetked Eesti kevadest.

Lumikellukesed (Galanthus nivalis). Pärismaine Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestis kultuurtaimena, vahel metsistub.

Ja sinililled ka loomulikult...( Heal lapsel mitu nime : külmalill,võlased, surmalill, jürilill, külmaelas,jürilill, keltsalill, kopsurohi, külmaelane, külmaölane, külmalill, lumekannike, lumekelluke, lumelill, maksalehed, metsamirt, sapihein, sinelill, sinelillike, siniellelilli, sinilill, siniülane, surmalill, sinikann, lõhnakann, mahlakann, lõhnalill, mahlalill)

Harilik sinilill (Hepatica nobilis)

Kuldnokk. (rästas, türgi varblane, puurivarblane, mustmats, tulilind, nõgikikas, kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja, teomees.)


"Kui kuldnokad tulevad vanakuu põhjas välja, siis teise kuu vanas põhjas läheb talve ära."


Halb pilt küll aga siiski laululindude kõige kiirem lendaja :

Ja teine liblikas, keda nägin see aasta. Esimene oli kollane ja ta oli häbelik, pildile teda ei saanud.

Esimese liblika nägemist kevadel on tänini käsitatud kui tulevikuennet, mis kehtib nimelt nägija enda kohta ega puutu teistesse. Varakevadel ilmuvate liblikate seas on võimalik esimesena näha lapsuliblikate (Gonepteryx rhamni) kollaseid isaseid ja rohekasvalgeid emaseid, aga ka kirjutiivalisi koerliblikaid (Aglais urticae). Võimalus kohata esimeseks leinaliblikat (Nymphalis antiopa) või naeriliblikat (Pieris napi) on väiksem. Pärimusteadetes ongi nimetatud kollast, valget, kirjut või musta liblikat.Ende sisu määrab värvisümboolika ja häälikuanaloogia. Kollane liblikas tähendab kuldset elu, sooja suve, head võisaaki, palju võid süüa; kirju tähendab kirjut, vaheldusrikast elu, kiidulist suve; valge – vaevalist elu, head õnne; must – muret, leina, kurba suve. Kollaste tiibadega liblikaid on nimetatud ka võiliblikaks. Loode-Eestis ja läänesaartel soovitati esimene kollane liblikas lehmale sisse sööta, et siis on võigi kollane. Korraga kahe liblika nägemist on võetud kui abieluennet. Liblikat kiiresti lendamas näha tähendab head, lennukat suve; maapinnal nähtud liblikas on halva suve enne.Kujutlust liblikast kui hingeloomast – irdhinge kandjast võib leida rahvajuttudes, kus inimese hing väikese liblikana vm. putukana kehast väljas käib.