Esimesest vitsast keeratakse rõngas. Esimeses kihis ei ole vitsa põimimise tihedus oluline. Vitsa liikumine on seestpoolt väljapoole ja päripäeva, siis kordub sama ka valmis pärja väliskihis. Pärja liikumine on alati päripäeva. Vits teeb vähemalt 2 ringi. Rõngale tuleb anda võimalikult ümmargune kuju. Esimesega samas suunas asetatakse teine vits ja põimitakse ka see lõpuni. Vitste tüükad tuleb jaotada võrdsete vahemaadega - teise vitsa tüügas asetatakse esimese vastasküljele. Järgmisena lisatakse samal viisil kolmas ja neljas vits. Pärja esimene kiht on valmis. Vitste tüükad lõigatakse teravate oksakääride abil viltuselt lühikeseks.Teise kihi valmistamiseks kulub umbes 8 vitsa, kuid see sõltub ka vitste jämedusest. Teise kihi puhul on vitste suund esimesele kihile vastupidine. Teise kihi esimene vits asetatakse esimese kihiga vastupidises suunas. Vitsa tüüka võib toetada mõnele esimese kihi tüükale. Vitsa alumist otsa ühe käega paigal hoides juhitakse vitsa latv läbi rõnga ja tõmmatakse vits paika. Seejärel tõmmatakse vitsa latv veelkord läbi rõnga. Kohale asetatud vits moodustab ovaali. Väga oluline on see, et pärast teistkordset rõnga läbimist asetub vist sama vitsa peale. Edasi liigub vits sama vitsa algusosaga paralleelselt. Pärast teistkordset rõnga läbimist asetub vitsa ladvaosa taas eelmise peale. Vitsa tipp tõmmatakse kinnitamiseks sobivas kohas vitste vahele. Vitsa üleliigsed tipud ja tüükad lõigatakse peale vitsa lõpunipõimimist kohe oksakääridega viltuselt ära. Teise oksa põimimist alustatakse sealt, kus eelmine vits lõppes. Oluline on jälgida, et uus vits asetuks kindlasti eelmise vitsa peale. Vits peab kulgema eelmise vitsaga paralleelselt, seda kordagi ületamata. Edasi põimitakse samal viisil ka järgmised vitsad. Pärja teine kiht hakkab iga lisatud vitsaga kahel pool kasvades esimest kihti kinni katma. Viimase vitsa põimimisel tuleb eriti tähelepanelikult jälgida, et vits kulgeks eeelmisega paralleelselt. Vitsa murdumist ja koore vigastamist tuleks igati vältida. Õnneks suudab kolmas kiht teises kihis juhtunud äpardusi varjata.
Kolmas kiht põimitakse sarnaselt teisega, kuid muutub vitsa suund. Kolmanda kihi esimese vitsa võib toetada eelmise kihi mõne vitsa tüükale. Vitsa suund on eelise vitsa kihiga vastupidine. Kolmanda kihi esimese vitsa põimimine toimub sarnaselt teise kihi vitstega. Vits moodustab pärja pinnal ovaali. Taas tuleb jälgida, et vits asetuks teist ringi tehes oma aluse peale. Vits kulgeb alati oma eelneva ringiga paralleelselt. Vitsa põimimisel kasvab kolmas kiht kahel pool pärga laiemaks. Kolmas kiht peaks jääma pisut hõredam, et teise kihi vitsamuster sellest veidi läbi paistaks. Iga uus vits asetatakse kindlasti eelmise vitsa peale. Kui pärg kipub lagunema, siis on viga selles, et uus vits on asetatud valesse kohta - eelmise vitsa alla. Nagu ka varem, tuleb vitsa põimimise alustamisel vitsa alumine osa ühe käega paigal hoida ja teise käega vitsa tipp läbi pärja keskaugu viia ning vits seejärel tipust hoides paigale tõmmata. Vitsa tipp lükatakse kinnitamiseks vatasemate vitsade vahele. Viimase vitsa põimimisel tuleb hoolega jälgida vitste paralleelsust. Vastvalminud vitspärjal on võimalik vitste asendit muuta korrapärasemaks, samuti käega muljudes parandada pärja üldist kuju.
Minu algelised vitspärjad. Vajab harjutamist, aga ma olen neid teinud juba mitmeid ja on iga korraga aina paremad.
Pärg pajuvitstest
No comments:
Post a Comment